Suvine aiamaa

Pildikesi suviselt aiamaalt. Näha on mu "permapeenar", mis tegelikkuses on hunnik taimejäätmeid, mis on kaetud niidetud heinaga. Järgmisel aastal on seest kõik kõdunenud ja sinna saab istutada näiteks suvikõrvitsad ja kurgid, mis taolises värskes kompostis väga hästi kasvavad. Nii laiendan ma igal aastal oma peenramaad. Ei pea kaevama ega komposti tassima. 

 Esimest aastat proovisin kasvuhoones katta mullapinda heinaga. Väga hästi sobib, niiskust on palju vähem, muld kuivab aeglasemalt ja umbrohtusid on vähem. 

 Selline "Tootsi peenar" mulle endale meeldib:

Fuksiad

Fuksiad on mul ka suured lemmikud. Oleks mul kelder, siis oleks mul neid kohe palju rohkem. Aga mul on üsna väike veranda ja sinna selliseid hiiglasi palju ei mahu. See on mu kõige vanem fuksia, kuigi ainult umbes 6 aastat vana. Kõige tavalisem ja kõige vastupidavam: 

 See on umbes kolmeaastane ´Albertina´:

 Selle aasta ´Bicentennial´ (kevadel ostetud pisike noortaim), selline hästi suurte ja raskete õitega rippvorm, tundub ka kõige pirtsakam:

 See on selle aasta´Marinka´, väga harmoonilise kasvuga:

Paar pisikest on veel, aga need ma sain alles suve lõpus ja nad on üsna väikesed. Ei tea, kas talvegi üle elavad. Mida väiksem, seda raskem on talvituda.

Õhulilled

Minu uus kirg - õhulilled. Kui ma neist esimest korda kuulsin, mõtlesin, et õnneks nad pole eriti huvitavad. Aga siis nägin üht ilusat punast soodushinnaga, ostsin ära ja olingi kohe nakkuse saanud. Kohe oli neid rohkem vaja. Nii armsakesed, käivad vannis ja puha. 

Tegin keraamikas neile uued ripp-potid ja terve suve olid nad õues oma uutes torbikutes:

Kliivia

Selle ma ostsin talvel allahinnatult ja äraõitsenuna. Ma ei osta ju kunagi täishinnaga lilli, selleks ma olen piisavalt suur koi. Aga selline rõõmus kevadine üllatus, kui ta õitsema hakkas.

Ikka lilledest

Ega mul muust polegi kirjutada kui lilledest. Ja isegi neist ma eriti ei oska midagi kirjutada, vaid ainult pilte eksponeerida. Jätkuvalt olen vaimustuses orhideedest. Üks isegi õitseb praegu ja ma ei saa jätta märkimata, et ta on mu enda tehtud keraamilises ümbrispotis:

 Novot, ja siis ma käisin eile lillepoes (nagu ühele lillehaigele kohane) ja nägin seal sidrunipuud, mille ma pidin ära ostma oma kunagise sidrunipuu mälestuseks, sest mingi põhjus peab ju olema. Kahjuks on ta õudselt painutatud spaleervorm, aga ma kavatsen ta painutada ja pügada normaalseks tüvivormiks. Sidrunid sõime ära juba enne pildi tegemist, kuigi need võisid olla pritsitud. Maitsesid hästi.